Jõulukuu juhtsõna on võetud apostel Johannese kirjast: „Pimedus möödub ja tõeline valgus juba paistab“ (1 Jh 2:8). Eelnevas salmis tõdeb Johannes: „Armsad, ma ei kirjuta teile uut käsku, vaid vana käsku, mis teil on olnud algusest, see on vana käsk ja sõna, mida te olete kuulnud.“ (1 Jh 2:7)
Armsad vennad ja õed! Taas elame advendi ajal ja valmistume Jeesus Kristuse sünnipüha tähistamiseks. Algab uus kirikuaasta ja Eestis võetakse kasutusele ühtlustatud jumalateenistuse kord, kuid liturgiline rütm ja kirikupühade tsüklid jätkuvad oma traditsioonilises tavas. Koguja raamatus on kirjas: „Mis on olnud, see saab olema, mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all!“
Nii lendavad aastad ja ajastud ning igale tegevusele on antud oma aeg. Äsja meenutasime teadaolevalt esimese eestikeelse trükise ilmumist 1525 aastal, mis kahjuks pole küll meieni säilinud, kuid selles olev liturgiline tekst kinnitab, et eesti keele juured ulatuvad sajanditetagusesse aega. 1700 aastat on möödunud
Nikaia kirikukogust, kus sõnastati kristlik usutunnistus. Vanakiriku tüvitekstide ja pärimuse kohaselt me tunnistame oma usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud. Väärikas vana tekst, mida kasutame meiegi jumalateenistusel oma usu kinnitamiseks. Antagu vaid usku!
Jõuluevangeelium mõjub arhailise ja lihtsa sõnumina üle aegade ja meele-valdade. Ingel julgustab karjaseid: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!“
Advendiaega võiksime kasutada sisemaailma korrastamiseks, mõtiskleda, palvetada, leida ruumi vaikusele, otsida rahu, lõpetada tormamine ja liigne muretsemine. Märgata lähedast oma kõrval, otsida lepitust, andestada ja andeks paluda, leida head ja armastada Jumalat, kaasinimest ning iseennast. Ebakindluses, kahtluses, mures ja teadmatuses aitab enese-kogumiseks kaasa kindlasti Johannese kogemus, et pimedus möödub ja tõeline valgus juba paistab. Miski siin maailmas pole igavene.
1985. aastal asusin vaimulikuna teenima Kaarli koguduses. Peagi toimusid ühiskonnas pöördelised muutused. Elati läbi põnevat ja pingelist võitlust vabaduse saavutamiseks, ja mõistliku tegevuse tulemusena, palve ja Jumala abiga taastati Eesti Vabariik. Sihiks võeti põhiseaduse preambulis sõnastatud põhimõtted: kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis peab tagama eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Ristiinimene aga vaatab maisest elust kaugemale, ta usub ja usaldab Kristust, kes rajas kuningriigi, mis ei ole sellest maailmst. Tema tuli maailma, et meie pääseksime pimedusest ja surmavarjust igavesse kuningriiki. Palugem siis, et Issand valgustaks, juhiks ja hoiaks meid eluteel, et jõuaksime kord Isa juurde.
Soovin selleks Kaarli kogudusele ja kauni kirikuhoone 155. aastapäevaks kõigile Jumala õnnistust, rahulikku advendiaega ja rõõmsaid saabuvaid jõule!
piiskop emeeritus Einar Soone