„Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”LK 2: 15
Need sõnad on osa üleskutsest, mille üks karjane esitas oma kaaslastele. Nad olid äsja kogenud ilmutust – ingel kuulutas neile rõõmu ja teatas, et Petlemmas on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus. Karjased läksid ja said osa elumuutvast kogemusest, nad kohtusid Jumala endaga!
Ma ei tea, kas tänane inimene – sõltumata sellest, kas ta on kiriku liige või mitte, ristitud või ristimata – soovib üldse Jumalaga kohtuda või peab ta seda võimalikuks.
Evangeelium ei räägi sellest, kui pikk oli karjaste tee sõimeni. Võib oletada, et see ei olnud väga kaugel, sest nad jõudsid kohale pimedas ja kohtusid Jeesusega. Pühakiri ei viita sellele, kas kõik karjased läksid koos või jäid osa karja valvama, ega ka sellele, kas nad võtsid karja kaasa. Viimane on küll ebatõenäoline, sest koos karjaga linna minna ei ole vast tark mõte. Ometi nad läksid ja kohtusid Jeesuse, Maarja ja Joosepiga.
Igal aastal loetakse detsembris Piiblist jõuluevangeeliumi ning kõlab inglite kuulutus Petlemmas sündinud imest. Ikka ja jälle kutsutakse meid Jeesuse sõime juurde – kohtumine jumaliku armastusega võib muuta meie elu.
Jumal kutsub meid ikka ja jälle oma Sõna kaudu enese juurde. Nüüd sõltub inimesest, kas ta võtab kuulda kutset minna Petlemma Jeesuse sõime juurde. See kutse armastuse hälli juurde ei ole kaugete aastate tagune lugu, see on sama reaalne ka täna.
Karjased läksid Petlemma kohtuma Jeesusega. Eelolevat Piiblisalmi ajakohastades ütlen teile kõigile: Läki nüüd Jumala juurde, et saada osa kõigest heast, mida Tema meile anda tahab oma poja, Jeesuse Kristuse läbi.
Koguduse õpetaja Jaak Aus