Käesoleva kuu juhtsalmiks olevad sõnad kõnelevad Issanda usaldamise olulisusest. Need on kinnituseks kõrbeteekonnal ja justkui selgituseks eelnevatele salmidele. Peatükk algab nimelt nii: „Pidage hoolsasti kõiki käske, mis ma täna sulle annan, et te jääksite elama ja paljuneksite ning läheksite ja päriksite maa, mille Issand on vandega tõotanud teie vanemaile! Ja tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, su Jumal, sind on lasknud käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada, et sind proovile panna, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema käske või mitte! Tema alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga, mida ei tundnud sina ega su vanemad, et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust.“
Eriti julgustav on neid sõnu lugeda ja kaasa võtta paastuaega, mis algab sellel aastal 5. märtsil, tuhkapäeval. Sellel ajal mõtlevad, arutlevad ja kaaluvad paljud, et kuidas nö õigesti paastuma peaks: kas kõige tähtsam oleks kindlasti oma toidusedel üle vaadata, leida, millisest konkreetsest toiduainest loobuda või mida eelistada. Mõne arvates ei ole paastumine ainult toiduga seotud, vaid peaks hõlmama ka teisi eluvaldkondi, nii piirab keegi näiteks autosõitu, loobub televiisori vaatamisest, sotsiaalmeedia kasutamisest, kultuuriürituste külastamisest ehk mugavusest ja meelepäraste tegevuste tegemisest. Ometi on paastumise eesmärk mitte loobuda loobumise pärast, vaid enda tegevust kontrollida, pühendada teadlikult oma aega Jumalale, asetada Tema oma elus esikohale.
Hea võimalus, kuidas me lisaks palvetamisele Jumalat igapäevaselt tähtsustada saaksime, on (eriti käesoleva raamatuaasta valguses) ka regulaarne ja süstemaatiline Pühakirja lugemine. Ja seda saame me teha lõputult, ka siis, kui paastuaeg läbi saab, sest see raamat ei ammenda ennast, vaid on ääretult sügav, võiks isegi öelda, et põhjatu. Piibel on justkui allikas, millest saame igal ajal ammutada eluks vajalikku värsket vett, Jumala Sõnast leiame kinnitust ja julgustust, leiame kindla raja, millele oma elus tugineda. See on raamat, mida lugedes saame jõuda tõdemuseni, et kõik, mis meil on ja mis meile elus osaks saab, on Jumala käest ja meil on põhjust igal päeval Teda elu ja lõppematu armu eest tänada, sest „inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust“. Õnnistatud ja rahulikku paastuaega!
Diakon Saima Sellak-Martinson