Ei ole raske ära arvata, miks on valitud aprillikuu juhtsalmiks Pauluse üleskutse kannatada temaga koos kurja – langeb ju uue „Sõnade ja tegude“ numbri ilmumine veel kannatusaega. Kuigi see üleskutse on personaalne, suunatud apostli lähedasele kaastöölisele Timoteusele ja kirjutatud konkreetses olukorras (Paulus on vangis ja ilmselt ootab hukkamist), kõnetab see pühakirjasalmina meidki, suunates meie mõtted maailmas valitsevale kurjusele.
Me ei pea kurjuse olemasolu olematuks sugereerima ega väitma, et see ei tähenda midagi. Teame, et kurjus vallutab ja hävitab inimesi ja isegi terveid rahvaid, purustab elusid ja saadab korda palju muudki halba. On kurjust, mida on võimalik vältida ja ka kurjust, millele on võimalik vastu astuda, kuid põhimõtteliselt on kurjuse olemasolu sama välditamatu kui ka selle põhjustatud kannatuste reaalsus. Me ei saa neid kõrvaldada, aga saame neid leevendada, neis üksteist toetada ja uskuda, et Jumal on meiega koos ka meie kannatustes. Uskuda, et nii nagu Suurele Reedele järgnes ülestõusmise hommik, ei jää ka viimane sõna maailmas olevale kurjusele, vaid Kristusele, kes on läinud läbi nii kannatustest kui ka surmast. Olgu see sõna meile kinnituseks ka alanud Suurel Nädalal ning mingem usus Kristusesse kui kannatuste, kurjuse ja surma võitjale vastu ka Suurele Reedele ja ülestõusmispühadele.
Abiõpetaja Jaan Lahe