Maarja toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pettusest. (Mt 1:21). Jaak Aus

Olen viimasel ajal päris palju püüdnud rääkida ja ka kirjutada ühel teemal, mis mulle on väga oluline ja mis mind  kohati ka murelikuks teeb. Olen selle võtnud kokku küsimusse, mida olen esitanud leerilastele, üliõpilastele ning mitmetele koguduse töötegijatele ja liikmetele. See küsimus kõlab: „Mis on Kiriku roll ja ülesanne?“ Seda siis mitte ainult Eesti mõistes vaid kogu maailma tähenduses ja mitte ainult täna, vaid ka kogu Kiriku ajaloo jooksul.

Küsisin seda leerilastelt ja sain väga palju ilusaid ja õigeid mõtteid. Leerilaste arvates on Kirik kandmas teatud moraalset-eetilist rolli ühiskonnas olles otsekui majakaks, mis näitab suunda. Rõhutati ka sotsiaaltöö aspekti ja hingehoidu, mis väljendub toe osutamises abivajajatele. Tähtis oli ka võimalus käia kirikus palvetamas, jumalateenistustel või ka üksi mõtisklemas. Kirikuhoone annab rahu ja aitab võtta aega selle maailma kiirusest ja kärast väljaastumiseks. 

Nagu mainitud, on need kõik õiged mõtted. Ometi jäi mainimata olulisem ja usun, et ka paljud lugejad ei ole sellele mõelnud just selles aspektist.

Juhtsalmis kõlavad juhised Joosepile, Maarja kihlatule. Joosep on tahtnud Maarja jätta, kuid ingel ilmub talle ja edastab juhised edaspidiseks. Muuhulgas ta ütleb, et laps, kes sünnib, vabastab rahva nende pattudest. See sündiv laps sai nimeks Jeesus ja teame Tema elukäigust, et pattudest andekssaamine tuli läbi Tema kannatuste, surma ja ülestõusmise. Jeesus tegi kõik selleks, et Jumala armastusest saaks osa kõik inimesed. Tema tahab, et kõik võiksid osa saada igavesest elust. Jõulupühadega saab see armastus avalikuks. Jumal on omalt poolt kõik selleks teinud, et igaviku väravad oleks avatud kõigile, kes igatsevad sellest osa saada. 

Kristuse Kirik on selleks Kristuse poolt seatud, et inimesed saaksid osa Sõnast, sakramentidest, palvest ja paljust muust, mis inimest aitavad püsida ühenduses Kristusega, et kõik mis Jumalal on armastusest meile pakkuda, oleks loomulik osa ka meie elust. Lihtsamalt öeldes on Kirikut vaja selleks, et saaksime osa igavesest elust. 

Kui algul mainisin, et see teema teeb mind murelikuks, siis seda põhjusel, et inimesed on jäänud eemale kõigest sellest heast, mille Jumal on meile kinkinud. Kui aga jäädakse eemale, siis võib juhtuda, et ka kaugenetakse Temast. 

Sooviksin kõigile, et alanud advendiaeg ja jõuluaeg oleksid ajaks, et igaüks võiks korra mõelda, et Jeesuse läbi on tulnud pattude andeksandmine ja Kirik aitab kaasa, et püsiksime selles armus ja usus igaveseks eluks.

Armastades Kirikut armastame Kristust. Armastades Kristust pärime igaviku.

Koguduse õpetaja Jaak Aus

Scroll to Top