Remonditööd 2011
Remonditööd 2012
Remonditööd 2013
Remonditööd 2014
Remonditööd 2011. aastal
Reede, 04. märts
Matti Kukkela koos abilistega toob kirikusse tellingud. Algselt oli plaanis ehitada tellingud Mattile kuuluvast puidust, aga töö käigus otsustati siiski võtta ehitustööriistade laenutusest metallist tellingud.
Esmaspäev, 7. märts
Matti ja abilised ehitavad tellinguid ja katavad tellinguid kiledega, et püüda kinni võimalikult palju tolmu, mis krohvi eemaldamisel tekib.
Teisipäev, 8. märts
Algab krohvi eemaldamine pilastrilt. Tolm saab ehitajatel suureks väljakutseks. Matti püüab kinnitada kilesid seina külge kleeplindiga, ent see ei anna soovitud tulemust. Kile on raske ja jäik ning iga vähemagi liigutuse korral tuleb see seina küljest lahti. Tolmu ei õnnestu piisavalt vältida ja kirikupingid kattuvad hallikasvalge kihiga, mis teeb kõikidele meelehärmi.
Kolmapäev, 9. märts
Lõpuks osutub tolmu püüdmisel parimaks lahenduseks Sven Torpeli äraproovitud meetod – kilede servad kinnitatakse seintele laudade abil, kusjuures seina ja kile vahet tihendatakse veel porolooniga. Nii saavad kiled lõplikult paika ja töö saab jätkuda.
Neljapäev, 10. märts
Töö jätkub krohvi eemaldamisega pilastrilt ja kivide pesemisega.
Reede, 11. märts
Pilastri krohvieemaldustööd ja kivide pesemine lõpetatakse. Lahtine krohv on kirikust välja veetud. Telling eemaldatakse seinast ja paigaldatakse põhjalöövi lääneseinas oleva akna ette – plaanis on järgneval nädalal pesta ära põhjalöövi läänesein. Praegu on seinad kogu kirikus pestud kuni akende alumise servani, aga sealt ülespoole on seinad väga määrdunud.
Laupäev, 12. märts
Õhtul kogunevad vabatahtlikud kirikut tolmust puhastama.
Esmaspäev, 14. märts
Põhjalöövi lääneseina pestakse akna ümbert nii kõrgele, kui telling võimaldab. Selleks kasutatakse Tiit Zeigeri poolt sponsorluse korras toodud fassaadipesu vahendit, mis täidab oma ülesande suurepäraselt. Aastakümnetega seintele ladestunud tahm ja mustus tulevadki maha. Süües kasvab isu ja seetõttu otsustatakse tellinguid kõrgemaks ehitada, et sein saaks pestud kuni karniisini.
Teisipäev, 15. märts
Tööd alustab Kalev Põldre. Ta pakub soklilt krohvi eemaldamisel tolmu vältimiseks uue tehnoloogia. Kalev soovitab kasutada nn. remondikilesid, mis on õhukesed ja tõmbavad peenikest tolmu enda külge. Kiled kinnitatakse seinale kleeplindiga, aga kuna tegu on palju kergema materjaliga, kui tellingutel kasutatud kiled, siis hoiab kleeplint neid piisavalt kinni. Kalev paigaldab kiled pikihoone põhjaseinale ja lääneseinale, kuni kiriku väikese sissepääsuni. Kuna kiled on kerged ja radiaatoritest tuleb sooja õhku kerkivad kiled õhku ja moodustavad seina äärde kasvuhoone-laadse tunneli. Kalev alustab krohvi eemaldamist. Kasutades seda tehnoloogiat, paraneb olukord tolmuga märgatavalt, aga mitte piisavalt. Kalevi ehitatud telgid peavad küll tolmu kinni, kui toimub lammutus, aga kui telgist väljuda, kipub tolm siiski tuuletõmbuses lendu minema.Matti koos abilistega ehitab tellingud välja kuni karniisini ja peseb seina. Karniisini jõudes ilmneb kurb tõsiasi, et sisse jooksnud vihma- ja lumesulamise vesi on kipsist hammasornamenti tugevalt kahjustanud. Suured tükid on lahti ja mõnigi tükk tuleb eemaldada, et see pesemise käigus alla ei kukuks. Samal ajal seina pesemisega hakatakse ka põhjalöövi põhjaseina soklilt krohvi eemaldama. Tolmu vältimiseks proovitakse eemaldada krohvi seda eelnevalt veega niisutades. See ei anna siiski soovitud tulemust, sest märg krohv ei tule nii hästi lahti kui kuiv ja põrandale sattunud vesine krohvisodi on visa paeplaatide uuretest välja tulema. Samas ei õnnestu niisutamine kogu krohvi paksuse ulatuses ja tolmu tõuseb endiselt.
Kolmapäev, 16. märts
Boris Dubovik külastab Kaarli kirikut, et tutvuda pilastri avamise tulemustega. Tema soovitus on mitte antud tööd enamatele pilastritele laiendada, sest avatud pilastrid muudavad liigselt kiriku algset arhitektuuri. Samas vaatab ta üle pikihoone põhjaseina krohvist puhastatud sokli ja leiab, et naturaalset paekivi võiks eksponeerida pilastrite alumistes osades, kuni sokli piirini. Samuti kiidab ta heaks kogu krohvi eemaldamise soklilt, kuna see on aastaid olnud kaetud umbse õlivärviga ja niiskus on kogunenud müüri. Krohvi eemaldamine annab soklile võimaluse ‘hingata’.Kalev jätkab krohvi eemaldamist pikihoone põhjaseina soklilt. Ootamatu raskusena tuleb esile tsementmört, mida on sokli parandamiseks kasutatud. Kui lubimört on enamuse sokli ulatuses lahti ja eemaldub suurte tükkidena, siis tsementmört on väga kõvasti kinni. Nagu kiuste, on tsementmört just kohtades, kus planeeritakse eksponeerida naturaalne paekivi ehk pilastrite alumistes osades. Kui tsementmört on pilastrite vahelisel alal, siis instrueeritakse ehitajaid seda mitte puutuma, et sellelt hiljem vaid õlivärv eemaldada.
Neljapäev, 17. märts
Jätkub krohvi eemaldamine pikihoone põhjaseinalt ja põhjalöövi põhjaseinalt. Mitmel pool on näha kahjustusi, mis on soklile kividele tekitatud seoses torustike ja kaablite paigaldamisega. Siiski on sokli paekivi üldiselt heas korras ja näeb efektne välja.
Reede, 18. märts
Lõpetatakse krohvi eemaldamine pikihoone põhjaseinalt ja põhjalöövi põhjaseinalt. Telgid eemaldatakse ja ehituspraht veetakse kirikust välja. Põhjaseinas olevad kaablid kinnitatakse. Pikihoone ja põhjalöövi nurga juures paljastub efektselt omaaegne gaasitoru. Vootele Hansen teeb toreda ettepaneku, et selle võiks selliselt eksponeerida. Gaasitoru kohalt jookseb tinarüüsis elektrikaabel. Need kaks koos annaksid toreda eksponaadi näidates gaasi ja elektri paigaldamist kirikusse.
Laupäev, 19 märts
Õhtul kogunevad vabatahtlikud kirikut tolmust puhastama. Koristamisel osalevad Heli Tosin-Liddell, Ingrid Vilipus, Reet Oolup, Mall Sume ja Heino Rahumägi.Lõppeval nädalal käis Tiit Zeiger oma kolleegiga kirikus ja üheskoos arutati, kas peaks paekivi enne krohvimist kruntima. Eksperdid laidavad selle mõtte maha, sest paekivi on ise parim nakkepind lubikrohvile. Kruntida soovitatakse ainult need kohad, kus lubikrohv puutub kokku sünteetilise värviga – antud juhul pilastrit katva halli lateksiga. Eerik Jõks krundibki nõutud kohad laupäeva õhtul ära, et krunt saaks piisavalt kuivada ja esmaspäeval saaks alustada krohvimisega.
Pühapäev, 20 märts
Pühapäeva hommikul selgub, et tolmu oli sedavõrd palju, et ühe korraga ei õnnestugi pinke puhtaks saada. Kui pingid kuivavad, jäävad need triibuliseks ja pühapäeva hommikul tuleb need üle pesta, mida Rein Vrager ja Eerik Jõks ka teevad. See annab taas väärtusliku õppetunni selle kohta, et pinke pestes tuleb sagedamini lappi loputada ja pesuvett vahetada.
Esmaspäev, 21. märts
Kalev ja Matti alustatavad avatud pilastri krohvimist lubikrohviga Ecode, mille Tiit Zeiger on sponsorluse korras toonud sokli remondiks. Kuna tellingud on nüüd põhjalöövi nurgas, siis tuleb osa krohvimistööd teha redelilt. See siiski ei õnnestu see pilastri lõunapoolses küljes nii nagu plaanitud ja see külg jääb ootama tellingute ümbertõstmist. Kantakse peale esmane kiht krohvi. Samuti alustatakse telkide paigaldamisega ülejäänud kirikusse – nendesse kohtadesse, kust sokli krohv on veel eemaldamata. Nüüd kus telgid pannakse suuremale alale korraga loodetakse ka tolmu osas paremat tulemust. Lammutustööd peavad veel ootama, kuna teisipäeval on kirikus muusikaõhtu ja seega tolmutada ei tohi.Esimene krohvikiht kantakse ka pilastrist vasakulolevale sokliosale, et hakata valmistama ette katsepinda viimistlusmaterjalidele.
Teisipäev, 22. märts
Jätkatakse telkide paigaldamist ja viiakse see töö lõpule. Katmata jäävad ainult vahetult altari kõrval idaseinas olevad sokliosad, sest tegu on siseseintega ja krohv tundub olevat hästi kinni. Selles osas loodetakse pääseda ainult õlivärvi eemaldamisega. Teisipäeva õhtuks on kõik telgid paigas ja jäävad ootama järgnevate päevade lammutustöid.
Kolmapäev, 23. märts
Algab kolm päeva kestev krohvi eemaldamine ja selle väljavedu kirikust. Juhtub ka üks äpardus. Helivõimenduse ruumi uks ei ole korralikult suletud ja tolm pääseb sinna pahandust tegema. Tagajärjeks on tuletõrjehäire, mille põhjustab tolmust ummistunud andur ja paks tolmukiht helitehnika seadmetel. Õnneks ei ole ükski kahju niisugune, mida heastada ei saaks.
Neljapäev, 24. märts
Jätkub krohvi eemaldamine ja selle väljavedu kirikust. Veel paaris kohas üllatab tsemendisegu krohvi eemaldajaid. Krohvi alt tuleb välja nii vanemat kui uuemat ajalugu. Idaseinas tulevad nähtavale vanade ahjude lõõriavaused, mis on punaste tellisega kinni müüritud. Paljastub ka palju erinevaid kaableid – nii elektri kui võimenduse omasid. Mõned on oma töö juba ära teinud, aga mõned on toimivad. Ehitajatel ei õnnestu alati vahet teha, kumb on kumb ja nii peab õpetaja Aus koos Sven Torpeli ja Rein Vrageriga tegelema ka valgustusvoolu taastamisega osas kirikus. Terve kiriku perimeetri ulatuses on eemaldatud tinarüüsis elektrikaabel, mis enam ammu kasutuses ei ole. Mõnes kohas on siiski eksikombel ka sinna pinge sisse jäänud ja võime kaitseinglitele tänulikud olla, et keegi elektrilööki ei saanud.
Reede, 25. märts
Lõpetatakse krohvi eemaldamine ja koristamine. Telgid võetakse maha ja tuleb tunnistada, et kiriku sisekaemus on tundmatuseni muutunud. Pruun sokkel on kadunud ja selle asemel vaatab vastu imekaunis rahvuskivi. Kirik on muutunud helgemaks ja puhtmaks hoolimata tolmust pinkidel ja põrandal. Krohv on jäänud eemaldamata pikihoone idaseinas, vahetult altari läheduses. Samuti on töö veel tegemata lääneseina nendes osades, kus on kõrged radiaatorid ja krohvi eemaldamine piisava põhjalikkusega ei olnud võimalik. Teha jääb veel ka tükikene põhjalöövi lääneseina, kus praegu seisavad tellingud ja takistavad krohvi maha võtmist.On Paastumaarjapäev. Jumalateenistus toimub seekord tolmuses kirikus, aga kuna osavõtt ei ole väga rahvarohke, siis saab hakkama esimeste pingiridade pühkimisega.
Laupäev, 26. märts
Vabatahtlikud Mall Sume, Egle Siias ja Evi Rass. Koos õpetaja Jaak Ausiga tõdetakse, et Kalevi telkide tehnoloogia on aidanud tolmuolukorda leevendada. Samas on raskusi krohvitolmu eemaldamisega põrandalt.
Pühapäev, 27. märts
Et asi oleks kindel tuleb Mall Sume pühapäeva hommikul kirikut koristama.
Esmaspäev, 28. märts
Matti ja Kalev kannavad pilastrile veel ühe kihi Ecode krohvi. Samuti tasandatakse pilastrist vasakul asuvat sokliosa, kuhu luuakse katsepinda viimistlusmaterjalide katsetamiseks.
Teisipäev, 29 märts
Edasi jätkab tööd ainult Kalev. Ta remondib põhjalöövi lääneseinas olevat kipsist hammasornamenti, mis on veekahjustusi saanud. Samuti parandab ta selle kohal olevat karniisi.
Kolmapäev, 30. märts
Jätkub karniisi remont. Parandatud karniis krunditakse. Kuna telling ei võimalda näha karniisi ülemist serva, võetakse appi videotehnika. Eerik Jõks jälgib alt videokaamera zoomi abil Kalevi tööd ja juhendab pintsli suunda. Mõnest kättesaamatust kohast jääb karniis siiski parandamata ja seetõttu on krundist tekkinud valge tooni piirjoon karniisi ülemises ääres pisut ebakindel.
Neljapäev, 31. märts
Pilaster ja sellest vasakulasuv sokliosa kaetakse krohviga Ecoras. Viimistlemata jääb veel pilastri lõunapoolne serv, sest redelilt seda tööd teha ei saa. Tuleb oodata tellingute ümber paigutamist. Seina pesemise käigus on põhjalöövi akna paled määrdunud. Kalev parandab selle vea kattes aknapaled uuesti valge värviga.
Remonditööd aprillis 2011
Reede, 1. aprill
Põhjalöövi lääneseina pilaster ja sellest vasakulasuv sokliosa kaetakse krohviga Ecofinish. Viimistlemata jääb veel pilastri lõunapoolne serv, sest redelilt seda tööd teha ei saa. Tuleb oodata tellingute ümber paigutamist.
Laupäev, 2. aprill
Vabatahlikud Ingrid Vilipus, Mall Sume, Piret Uudeküll, Katrin Mooses ja Katariina Jõks koristavad kirikut.
Esmaspäev, 4. aprill
Telling paigutatakse Matti ja abiliste poolt uuesti põhjalöövi lääneseina parempoolse pilastri ette ja Kalev valmistab pilastri lõunapoolse serva uuesti krohvimiseks ette. Kalev krundib pikihoone põhjaseina ääre soklipiirist ülespoole ja kinnitab pikihoone lõunaseina elektrikaablid. Matti koos Voldemariga eemaldab krohvi põhjalöövi lääneseina sellelt osalt, kus varem telling seda tööd takistas.
Teisipäev, 5. aprill
Kalev krohvib põhjalöövi lääneseina parempoolse pilastri lõunapoolse serva krohviga Ecode ja krohvib kinni pikihoone põhjaseina elektrikaablid. Kalev krundib pikihoone lõunaseina ääre soklipiirist ülespoole ja parandab krohvi eemaldamisega lahti tulnud harukarbid.
Kolmapäev, 6. aprill
Kalev katab põhjalöövi lääneseina parempoolse pilastri lõunapoolse serva krohviga Ecoras. Sama krohv kantakst pikihoone põhjaseina varem kinnikrohvitud kohtadele. Soomepoiste mälestustahvli juures lõunalöövis eemaldatakse segavad krohvijäägid ja valmistatakse pinnad ette krohvimiseks. Kinnitatakse elektrikaablid ja harukarbid.
Neljapäev, 7. aprill
Kalev lõpetab põhjalöövi lääneseina parempoolse pilastri lõunapoolse serva viimistluse krohviga Ecofinish. Krohvitööd selle pilastriga on lõpetatud. Sadolin AS spetsialistid külastavad kirikut ja juhendavad Kalevit materjalide kasutamise osas.
Reede, 8. aprill
Matti, Voldemar ja Lauri võtavad maha tellingud ja viivad kirikust ära. See etapp remonditöös on lõpetatud. Sadolin AS spetsialistid katsetavad kirikus erinevaid materjale ja töövõtteid, mille tulemusena saab põhjalöövi lääneseina üks sokliosa nägusa väljanägemise. Otsustatakse, et seinapinna lõplikku faktuuri – millega soovitakse jäljendada algupärast stiili – ei saavutata mitte pindmise pahtlikihiga vaid paksu lubivärviga. Kalev krohvib pikihoone lõunaseina eletrikaablid kinni krohviga Ecode.
Laupäev, 9. aprill
Vabatahtlikud kogunevad kell 10 kirikut koristama. Kuigi abilisi on appi kutsutud nii pühapäevasel jumalateenistusel kui sotsiaalmeedias, on Eerik Jõksile saanud appi tulla ainult kaks vabatahtlikku. Kuna koguduse segakoor on reisil Lätis, on tavalised abilised puudu. Olga Järv ja Luisa Razinkina on aga väga tublid ja poole nelja paiku saavad pingid ja suur osa põrandat üle käidud.
Esmaspäev, 11. aprill
Lõunalöövi elektrijuhtmete katmine krohviga Ecode. Kirikus käib haiguslehel olev koguduse õpetaja Einar Soone ja avaldab tööde käigu osas rahulolu.
Teisipäev, 12. aprill
Pikihoone lõunaseina ja osaliselelt ka põhjaseina ektrijuhtmete katmine krohviga Ecode. Põhjalöövi loodenurgas elektrijuhtmete kinnitamine ja ettevalmistus krohvimiseks.
Kolmapäev, 13. aprill
Elektrijuhtmete katmine krohviga Ecode põhjalöövi loodenurgas. Lõunalöövi kirdenurga viimistlemine krohviga Ecoras.
Neljapäev, 14. aprill
Pikihoone põhjaseina läänepoolses otsas avastatakse lühiühendus. Juhtmed tuleb uuesti lahti võtta ja lühiühendus parandada. Paigaldatakse uued juhtmed ja need kinnitatakse. Lõunalöövi kagunurk viimistletakse krohviga Ecoras.
Reede, 15. aprill
Pikihoone põhja- ja lõunaseina osade viimistlemine krohviga Ecras.
Laupäev, 16. aprill
Vabatahtlikud koristavad kirikut. Seekord on abilisi palju. Kirik saab algavaks Suureks Nädalaks puhastatud. Peale koristamist juuakse keldris kohvi ja peetakse osadust.
Pühapäev, 17. aprill
On Palmipuudeoüha ja algab Suur Nädal. Remonditööd lakkavad kuni 25. aprillini.
Esmaspäev, 25. aprill
Kristus on üles tõusnud! Tõesti ta on üles tõusnud!
Kalev jätkab remonditöid kirikus. Pikihoone põhjaseina keskminúes osas kaetakse elektrijuhtmed krohviga Ecoras.
Teisipäev, 26. aprill
Pikihoone loodenurk viimistletakse krohviga Ecoras. Põhjalöövist eemaldatakse sinna veel jäänud vanad tinarüüsiga elektrijuhtmed ja pind valmistatakse ette krohvimiseks.
Kolmapäev, 27. aprill
Taas on probleemid vanade elektrijuhtmetega. Terv päev kulub elektritöödele – lühiühenduses vanad juhtmed eemaldatakse ja asendatakse uutega.
Neljapäev, 28. aprill
Põhjalöövi krohvitud pinnad viimistletakse krohviga Ecoras. Kirikuhoonele on “ring” peale saanud. Sokkel on krohvist puhastatud ja pea kõik elektrijuhtmed, mis seoses sellega lahti tulid, on nüüd kinnitatud ja krohviga kaetud. Erandiks on mõned kohad koorirõdu all, kus tuleb veel seda tööd jätkata.
Reede, 29. aprill
Kuna sokli puhastamisega seotud tööd on peaaegu lõpetatud, võetakse uue ülesandena ette koorirõdu alune kiriku osa. Kiriku sisemise peaukse ümbert proovitakse kuumaõhu puhuriga eemaldada pruuni värvi, mis on kohati kantud otse paekivile. Tulemus on nigel. Rutletakse, kuidas viimistleda uste ümbrused – kas teha samuti, kui kiriku eeskojas või proovida mõnda muud lahendust. AS Sadolini spetsialistid tutvustavad Kalevile uue etapi jaoks vajaminevaid materjale. Ees seisab koorirõdu aluse puitlae ettevalmistus värvimiseks. Laudade vahel on suured praod ja kui lagi katta heledama värviga, siis jäävad tumedada praod inetult paistma.
Remonditööd mais 2011
Esmaspäev, 2. mai
Toimub koorirõdu aluste seinte ettevalmistus kruntimiseks.
Teisipäev, 3. mai
Jätkub koorirõdu aluste seinte ettevalmistus kruntimiseks ja osad seinad kaetakse krundiga. Peale harjumuspärast laigulist ja määrdunud seina mõjub tuhmvalge, isegi pisut hallikas krunt pidulikult ja õilistavalt. Küll on kirik ilus, kui pisutki värsket värvi peale panna! Kirikut külastab Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Henry Kuningas. Koos arhitekt Katrin Uibo ja Eerik Jõksiga vaatab ta üle seni tehtud tööd. Üheskoos tehakse plaane järgmisteks sammudeks. Valmimisel on kirikusaali värvikavand ja seda soovitakse peale heakskiitmist rakendada kogu põhjalöövi ulatuses. Lepitakse kokku, et põhjalöövi ei hakata enne tellinguid püstitama, kui värvikavand on muinsuskaitse osakonnale esitatud. Arutatakse ka uste ümbruste viimistlust. Üheskoos leiti, et tuleb prooviks teha ära üks uks selliselt, nagu on kiriku eeskojas. Arutletake ka sokli viimistluse üle. Nüüd kus sokkel on mõnda aega avatult seisnud, hakakvad sagedalt kirikut külastavad inimesed sellega harjuma ning see tundub justkui loomulik. Seepärast võiks kaaluda kogu sokli eksponeerimist naturaalse paekivina.
Kolmapäev, 4. mai
Jätkub koorirõdu aluste seinte parandamine ja kruntimine.
Neljapäev, 5. mai
Lääneseina väikese sissepääsu ümbert eemaldatakse krohv.
Reede, 6. mai
Jätkub töö lääneseina väikese sissepääsu ümbrusega.
Esmaspäev, 9. mai
Põhjalöövi lääneseinas parandatakse augud ja sein krunditakse paar meetri kõrguseni, et valmistada ett pinda värviproovide tegemiseks. Ühtlaselt valgeks krunditud sein mõjub kirikus värskendavalt ja lisab indu! Algab koorirõdu aluse puitlae pesemine. Lagi on väga tahmane ja pestud kohad on oluliselt teist värvi.
Teisipäev, 10. mai
Jätkub koorirõdu aluse puitlae pesemine. Pikihoone põhjaseina koorirõdu alust osa krohvitakse krohviga Ecode.
Kolmapäev, 11. mai
Lääneseina väikese välisukse ümbruses olevad elektrijuhtmed paigutatakse ümber. Ukse ümbrus krohvitakse krohviga Ecode.
Neljapäev, 12. mai
Lääneseina väikese välisukse ümbruse viimistlemine krohviga Ecoras.
Reede, 13. mai
Lääneseina väikese välisukse ümbruse ja seina viimistlemine krohviga Ecoras.
Esmaspäev, 16. mai
Pikihoone põhjaseina rõdualuse osa värvimine valge lubivärviga. Krundist olid läbi tulnud kollased laigud, mis kadusid alles üeale teist lubjavärvi kihti. Jätkub aeganõudev viimistlustöö lääneseina väikese välisukse ümber.
Teisipäev, 17. mai
Pikihoone edelanurka ja rõdualust põhjaseina viimistletakse krohviga Ecoras.
Kolmapäev, 18. mai
Pikihoone lääneseinast eemaldatakse vanad keskküttetorud, mis ulatuvad otsapidi orelisse. Katsetused erinevate materjalidega koorirõdu laelaudade pragude täitmiseks. Koorirõdu põhjapoolse kandetala puhastamine värvist ja kruntimine.
Neljapäev, 19. mai
Juhtmete veelkordne parandamine ja kinni krohvimine krohviga Ecode lääneseina väikese välisukse ümber.
Reede, 20. mai
Koorirõdu keskosa laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Esmaspäev, 23. mai
Koorirõdu põhjapoolse osa laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Teisipäev, 24. mai
Koorirõdu põhjapoolse osa laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Kolmapäev, 25. mai
Koorirõdu põhjapoolse osa laelaudade kruntimine.
Neljapäev, 26. mai
Koorirõdu põhjapoolse osa laelaudade kruntimine. Pikihoone lääneseina krohviparandused krohviga Ecoras.
Reede, 27. mai
Akrüüliparandused koorirõdu postidel. Koorirõhu talade kruntimine. Tellingute kolimine koorirõdu lõunapoolsesse osasse ja suuremad koristustööd.
Esmaspäev, 30. mai
Pulmakambri ukse ümbruse krohvist puhastamine.
Teisipäev, 31. mai
Koorirõdu lõunapoolse osa laelaudade pesemine ja lahtise värvi maha kraapimine.
Remonditööd juunis 2011
Kolmapäev, 1. juuni
Jätkub koorirõdu lõunapoolse osa laelaudade pesemine ja lahtise värvi maha kraapimine
Neljapäev, 2. juuni
Koorirõdu lõunapoolse osa laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Reede, 3. juuni
Elektritööd koorirõdu laes ja akrüülimine.
Esmaspäev, 6. juuni
Elektritööd koorirõdu laes ja postide sees. Elektritöödega seotud lammutustööde taastamine.
Teisipäev, 7. juuni
Pulmakambri ukse kõrval olevate vanade torude ja tinajuhtmete eemaldamine.
Kolmapäev, 8. juuni
Pulmakambri ukse ümbruse ja suuremate aukude krohvimine krohviga Ecode.
Neljapäev, 9. juuni
Koorirõdu lae lõunapoolse osa posti ja tala akrüülimine ja lae kruntimine.
Reede, 10. juuni
Pulmakambri ukse ümbruse viimistlemine krohviga Ecoras. Koorirõdu lõunapoolse osa posti ja tala kruntimine.
Esmaspäev, 13. juuni
Peaukse ümbruse kruntimine. Lääneseinas olevate puitpostide puhastamine vanadest juhtmetest ja postide kruntimine. Värviparandused lubivürviga lõunaseinas, kus krundist on kollakad plekid läbi tulnud.
Teisipäev, 14. juuni
Koorirõdu aluste seinte viimistlemine krohviga Ecoras.
Teisipäev, 15. juuni
Peaukse ümbruse puhastamine krohvist ja vanast värvist.
Neljapäev, 16. juuni
Jätkub peaukse ümbruse puhastamine krohvist ja vanast värvist.
Reede, 17. juuni
Koorirõdu aluste seinte viimistlemine krohviga Ecoras.
Esmaspäev, 20. juuni – esmaspäev 27. juuni
Töid ei toimu.
Teisipäev, 28. juuni
Koorirõdu lae pesu ja vana värvi eemaldamine.
Kolmapäev, 29. juuni
Värviproovide tegemine põhjalöövi lääneseinale ja koorirõdu lakke. Jätkub koorirõdu laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Neljapäev, 30. juuni
Peaukse ümbruse krohvimine krohviga Ecoras.
Remonditööd juulis 2011
Reede, 1. juuli
Jätkub koorirõdu laelaudade pragude täitmine akrüüliga.
Esmaspäev, 4. juuli
Jätkub koorirõdu laelaudade kruntimine.
Teisipäev, 5. juuli
Värviproovide tegemine seintele ja koorirõdu lakke.
Kolmapäev, 6. juuli
Jätkub töö koorirõdu lae ja rõdualuste pilastritega. Koorirõdu lõunapoolse osase ehitatakse kirikupinkidele tellingud, et remontida rõdu väljaulatuvat osa. Boriss Dubovik ja Henry Kuningas tulevad vaatama värviproove põhjalöövi seinal ja koorirõdu laes. Probleeme tekitab lae värvitoon – soovitud on saada tooni “tume kuld”, aga praegune toon on liiga pruun. Samuti arutletakse suhteliselt heleda laetooni üleminekut tumepruunile aaderdatud puidule. Otsustatakse teha veel värviproove ja tulla arutelu juurde tagasi.
Neljapäev, 7. juuli
Jätkub koorirõdu laelaudade pesemine ja pragude täitmine akrüüliga.
Reede, 8. juuli
Jätkub koorirõdu laelaudade pragude täitmine akrüüliga. Koorirõdu lõunapoolne ja keskmine kandetala puhastatakse värvist ja krunditakse.
Esmaspäev, 11. juuli
Jätkub töö koorirõdu laega.
Teisipäev, 12. juuli
Kuna täiendavate värviproovide valimine võtab veel aega, siis asub Kalev tegutsema kirikusaalis olevate uste ümbruste krohvist puhastamisega. Lääneseinas olevad uksed on eeskoja näidisel saanud omale nägusad naturaalsest paekivist raamid. Kuna sellise lahendusega olid päri nii arhitektid kui muinsuskaitsjad, siis rakendatakse seda printsiipi kõikidele kirikusaali ustele. Kalev asub esmalt tegutsema lõunaseinas asuva uksega (rahvasuus “Reinu konku).
Kolmapäev, 13. juuli
Muusikute toa ukse ümbrus puhastatakse krohvist. Eemaldatakse lahtine krohv altarist paremal asuvalt soklilt, kus krohv on siiani eemaldamata. Vajalikud kohad krunditakse. Paigutatakse ümber elektrijuhtmed.
Neljapäev, 14. juuli
Muusikute toa ukse ümbruses tehakse seinal ja soklil krohviparandused krohviga Ecode.
Reede, 15. juuli
Muusikute toa ukse ümbrus krohvitakse krohviga Ecras. Koorirõdu lakke tehakse uued värviproovid.
Remonditööd augustis 2011
16. august
Objekti külastab Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist Henry Kuningas. Rõdualuse toonid kooskõlastatakse.
Remonditööd septembris 2011
1.-29. september
Põiklöövi põhjaseina värvimine
16.-29. september
Põiklöövi põhjaseina maalitud tekstide konserveermine. Põhja- ja lõunaseinas pruunikas toonis liimvärviga teostatud kirjad on maalitud otse kirikuseinale, mis on beeþi värvi. Maalitud kirjade arvatavaks valmimisajaks on 1920ndad. Peamiseks probleemiks mõlema kirja puhul oli pinnamustus Õhus oleva saaste ja tolmu tõttu olid nii taust kui maalingud aja jooksul tugevalt tumenenud ja tuhmunud. Värvikiht oli aja möödudes kaotanud osa sideainest ning muutunud seetõttu pudedaks. Samuti esines kirja keskosas pikki vertikaalseid pragusid krohvis. Kuna pinda kattev mustus oli mehhaaniliselt suhteliselt kergesti eemaldatav, siis toimus kogu puhastusprotsess kasutades pintsleid ning käsnasid. Puhastamise käigus ilmnes, et mitmed peenemad praod asuvad vaid pealmises, tumenenud kihis, ning eemaldati kergelt puhastamisel.Värvikihi kinnitamiseks tähtedel kasutati kinnitit Plextol B500 (5% vesilahus) ning see kanti pinnale pintsliga. Pärast esimese kihi kinniti kuivamist kanti peale teine kiht. Peale kahe kihi kinniti kuivamist oli võimalik veenduda, et tähtede tumepruun värv enam mehhaanilisel puudutamisel seinast ei eraldu. Kirja keskosas asuvad vertikaalsed praod täideti peenpahtliga ning pärast kuivamist lihviti peene liivapaberiga. Seejärel kaeti sein sama seinavärviga, mida oli remonttööde käigus kasutatud kogu kiriku seinte põhiosa värvimiseks (Caparol, toon Palazzo). Värv kaeti ühe kihina laseerivalt pinnale. Viimase etapina toimus tähtedel kadude retušeerimine, milleks kasutati akvarelle. Töid teostasid Triin Are, Ott Allan Mahlapuu ja Grete Nilp.
Remonditööd novembris 2011
29. september – 25. november
Põiklöövi lõunaseina värvimine. Tööde järjekord ja kasutatud materjalid-tehnikad olid põhjaseinaga samad. Erinevusena võib kahe seina juures välja tuua selle, et lõunaseinal oli mustus raskemini eemaldatav kui põhjaseinal.
9. -25. november
Põiklöövi lõunaseina maalitud tekstide konserveermine. Töid teostasid Eva-Maria Aitsam, Grete Nilp ja Hanna Selvet. Konserveerimistööde juhendajaks oli konservaator Merike Limberg firmast OÜ Vana Tallinn.
Remonditööd jaanuaris 2012
Peale detsembrikuist pausi jätkati 9. jaanuaril kirikus taas remonditöid. Alustati soklite puhastamisega lastenurgast kuni Soomepoiste mälestustahvli seinani ja sama tööga jätkati kantslinurgast kuni veinikambrini. Jaanuarikuus jõuti veel soklid kantslinurgast kuni Soomepoiste mälestustahvli seinani krohvida ECODE krohviga.
Remonditööd veebruar 2012
Jaanuarikuu viimastel päevadel alustati idaseina remondiks tellingute paigaldamist ning 7. veebruariks olid tellingud ka juba kiletatud. Tellingute püstitamise protsess oli seekord aeganõudvam, kuna need oli vaja ehitada ka altarinišši. Tellingute püstitamisele eelnes kaitsekasti ehitamine ümber altarilaua ja kogu puidust osade (altari tagasein ja altarivõre) kiledega katmine.
Veebruaris võeti kolm hinnapakkumist Johan Köleri fresko restaureerimiseks (H&M Restuudio OÜ, KAR-Grupp AS, Vana Tallinn OÜ). Ekspertide hinnangul on maaling väga määrdunud ja ilmselt tänu töö teostamise ülimale kiirusele (maaling teostati 10 päeva jooksul) on pigmente siduv kaltsiumkarbonaadi kiht ebaühtlane, mistõttu puudub pigmentidel kohati täiesti sideaine. Pigmentide pulbristumine on töö pinnal ebaühtlane, kohati on side krundikihiga hea, kohati puudub täiesti. See teeb töölt paksu mustuse eemaldamise väga keeruliseks, kuna rasvane saastekiht on kohati krohvikihiga rohkem seotud, kui pigment. Freskot läbivad praod, mis on tekkinud tõenäoliselt mingi suurema nihke tagajärjel (oletatud on II Maailmasõja pommitamisi). 2002. aastal KAR-Grupi poolt paigaldatud kontrollmajakad näitavad, et freskos olevad praod ei ole suurenenud ega laienenud.
Kultuuriväärtuste Amet soovitas teostada J. Köleri fresko restaureerimistööd järgmisel aastal suvisel valgusküllasel ajal, mil lagede ja seinte värvimistööd on lõppenud ja kiriku sisekliima (tolm, niiskus) taastunud.
13. veebruaril alustati maalide kinnikatmisega kilega ja seejärel algasid seinte pesemine, kruntimine ja krohvimistööd.
Kui põhja- ja lõunalöövi remont ei toonud jumalateenistuslikku ellu suuremaid ümberkorraldusi, siis nüüd on muutused silmaga nähtavad – kiriku keskteele paigaldati ajutine altar. Altarilaud toodi laenuks Tallinna Peeteli kogudusest, ja seda altarit kasutas 1993. aastal oma Eesti visiidi ajal ka Johannes Paulus II Raekoja platsil toimunud missal.
Kaarli kiriku remonttöid kajastati veebruaris ka meedias:
07. veebruaril – uudislugu Tallinna TV-s (alates 15.50 minutist). http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=1740
14. veebruaril – artikkel “Kõik on võimalik sellele, kes usub“ ajalehes “Eesti Kirik”. http://www.eestikirik.ee/node/13895
25. veebruaril – artikkel “Kaarli kirik läbib uuenduskuuri” ajalehes Postimees. http://www.tallinnapostimees.ee/749256/kaarli-kirik-labib-uuenduskuuri/
Remonditööd märtsis 2012
Märtsis jätkusid idaseina kruntimis- ja krohvimistööd. Kuu keskpaigaks oli idasein värvimistöödeks ette valmistatud ja seinte värvimine lõpetati 23. märtsil.
20. märtsil hakati maha võtma külgseintel paiknenud tellinguid, mis eemaldati kuni karniisini. Ülejäänud tellingud võeti maha 28.–29. märtsil.
Märtsis jätkus ka sobiva laetooni leidmine ja selleks värviti neli lae hooldusluuki. Seejärel külastasid kirikut Kultuuriväärtuste Ameti esindajad Boris Dubovik ja Henry Kuningas, et veelkord vaadata üle uued laevärvi proovid. Valiti välja kuldse alatooniga värv, millega teostati ka idaseina lael proovivärvimine. Kuna horisontaalsel väiksel laepinnal mõjus värvitud laetoon heledamana, kui suuremal lae kaldpinnal, siis otsustati sobiva värvitooni katsetusi jätkata. Laetooni otsingud jätkuvad ja järgmine idaseina lae värvimine toimub juba tõstukilt.
12.–22. märtsil konserveeriti apsiidiseinale maalitud tekst “Tulge minu juure kõik, kes teie waewatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata. Mat 11,28“. Konserveerimistööde peamiseks eesmärgiks oli luua ühtne esteetiline tervik. Töid teostasid viis Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisosakonna tudengit ja kokku kulus töödeks 60 tundi.
Pruunika värviga kirjad olid kaetud kullatisepuruga ja tekst oli maalitud otse beeþi värvi kirikuseinale. 1970. aastate lõpul toimunud remondi käigus värviti tähtede taust üle ning sel perioodil said tähed ka kullapuruga katte. Kasutatud värvid olid aga paksu kihina pinnale kantud, mistõttu võis osades kohtades näha värvi pragunemist. Samuti oli pinnale kogunenud mustust ning teksti keskosas jooksid vertikaalsed praod. Lähemal vaatlusel võis värvikihi alt märgata kumavat algset tähtede paigutust (Tulge minno jure keik, kes teie waewatud ja koormatud ollete ja minna tahhan teile hingamisse sata. Matt 11,28), praeguse vormi ja sõnastuse sai kiri 1920. aastatel.
Konserveerimistööde käigus täideti kirja keskosas asuvad vertikaalsed praod peenpahtliga ning pärast kuivamist lihviti peene liivapaberiga. Seejärel kaeti tekst ning taust Sikkens silikaatkrundiga, et parandada uue värvi nakkumist pinnaga. Järgmises etapis toimus tekstiosa värvimine Silicato silikaatvärviga (toonis E2.26.46). Tooni valikul võeti aluseks kiriku põiklöövi põhja- ja lõunaseintel asuvate tekstide toon. Viimase etapina toimus tausta värvimine – sein kaeti sama seinavärviga, mida oli remonttööde käigus kasutatud kogu kiriku seinte põhiosa värvimiseks (Caparol, toon Palazzo 80). Värv kaeti ühe kihina laseerivalt pinnale.
Algsed kihistused säilusid ülemaalingute all, võimaldades tulevikus soovi korral algse tekstiosa avada ning teostada edasisi uuringuid.
Kaarli kiriku remonttöid kajastati märtsis ka meedias:
01. märts – Linnalehes ilmus artikkel “Kaarli kirik saab peagi kuldse lae” – http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=3223
12. märts – AK uudistes võis näha klippi “Kaarli kirik plaanib Köleri monumentaalmaali restaureerida”. – http://uudised.err.ee/index.php?06248003
Remonditööd aprillis 2012
Aprillikuu alguseks oli idasein remonditud, kinnitamist vajasid veel vaid idaseina nõrkvoolujuhtmed. Peale juhtmete kinnitamist tehti seoses kirikuaasta suurte pühadega kiriku remonttöödesse paarinädalane paus.
Aprillikuu suuremad remonditööd said hoo sisse 16. aprillil, mil paigaldati tellingud remonditud lõunaseina ja koorirõdu vahele. Kuu lõpuks jõuti lõpetada ettevalmistustööd maikuiseks seinte krohvimis- ja värimistöödeks – seinad pesti ja krunditi.
Aprillis täienes remondimeeskond ühe vabatahtlikuga, kelle ülesandeks jääb paekivisokli katmine kaitsekihiga.
Remonditööd mais 2012
Mais jätkusid remonditud lõunaseina ja koorirõdu vaheliste seinte krohvimis- ja värvimistööd, mis lõpetati 18. mail. Peale seda pesti ka aknad tellingute piirkonnas seestpoolt puhtaks.
23. mail toimus tellingute ümbertõstmine koorirõdu ja põhjalöövi vahelisele alale. Kuu lõpuks jõuti lõpetada ettevalmistustööd juunikuiseks seinte krohvimis- ja värimis-töödeks – seinad pesti ja krunditi.
10. mail kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis Tallinna Kaarli kiriku värvilahenduse eelprojekt klausliga, et lae värvitoon valitakse töö käigus koos Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistidega.
Remonditööd juunis 2012
Juunis jätkusid remonditud põhjaseina ja koorirõdu vaheliste seinte krohvimis- ja värvimistööd, mis lõpetati 19. juunil. Peale seda pesti aknad tellingute piirkonnas seestpoolt puhtaks.
4. juunil paigaldati tellingud nii ida-põhjaseina kui ka ida-lõunaseina vahelistesse nurkadesse. Peale seda algasid ettevalmistööd seinte krohvimis- ja värvimistöödeks – seinad pesti ja krunditi.
Jätkati ka altaritrepi vanade värvikihtide (3–4 kihti) eemaldamist paepinnalt. Esimesel astmel on värv eemaldatud 8 meetri ulatuses.
Tasuti riigilõiv vee- ja kanalistatsiooni trassi renoveerimise taotluse eest.
Remonditööd juulis 2012
Juulis krohviti ja värviti ida-põhjaseina ja ida-lõunaseina vaheliste nurkade seinad ning tellingud võeti maha 16. juulil. Nüüd võib iga kirikuline rõõmustada puhta heledates toonides kirikusaali üle. Remonttööd kirikusaalis ei ole aga lõppenud. Remondi ootel on koorirõdu seinad, värvimata on kiriku lagi, restaureerimist vajab J. Köleri fresko ja orel. Senine remont on toimunud koguduse omavahenditest, suur abi on olnud ka lahketest annetajatest. Oleme tänulikud kõigile, kes kiriku remondi eest on palvetanud ja seda rahaliselt toetanud ning kelle abil on kiriku interjöör veidi rohkem kui aastaga tundmatuseni muutunud.
Remonditööd septembris 2012
Septembris alustati orelirõdu elektrijuhtmete korrastamise ja võimaluse loomisega kahe lühtri paigaldamiseks koorirõdu alla.
Jätkati altarititrepi puhastamist vanast värvist ja lõpuks leiti selleks ka sobiv ja tõhus abivahend – sojaõli baasil valmistatud värvi eemaldusvahend.
Katsetati ka altariruumi lae värvimist 26 meetri kõrguse tõstukiga. Lae värvimine toimub juba 2013. aasta alguses ühe kuu jooksul.
Septembris saadi ehitusluba kogu kiriku keldriruumide väljaehitamiseks ja hoone renoveerimiseks.
Remonditööd oktoobris 2012
Oktoobris lõpetati orelirõdu elektrijuhtmete korrastamine ja võimaluse loomine kahe lühtri paigaldamiseks koorirõdu alla. “Uued” vanad lühitrid on ka soetatud ja viidud puhastamisele ja elektrijuhtmete vahetamisele. Oktoobris viidi lõpule ka altarititrepi puhastamine vanast värvist.
Remonditööd novembris 2012
Novembris paigutati kirikus ümber neli lühtrit – organistide ruumi ja pulmakambri lühtrid paigaldati koorirõdu alla; pulmakambrisse ja organistide ruumi aga paigaldati uued vanad soetatud ja renoveeritud lühtrid.
Remonditööd veebruaris 2013
14. veebruaril toodi kirikusse tõstuk, mille abil kaeti kilega kaitseks värvipritsmete eest idasein ja suur altarilühter. Seejärel algas remonditavate pindade ettevalmistamine värvimistöödeks – algas kivist võlvkaare puhastamine tehnilise piiritusega.
Kiviosa puhastamine lõpetatakse märtsi alguses. Seejärel puhastatakse tehnilise piiritusega ka puidust laeosa ja siis toimub lae värvimine. Laevärv on praeguseks valitud, aga võlvkaare toonid on veel lahtised.
Loodetavasti on Ülestõusmispühadeks idaseinalt kile eemaldatud, võidukaare remonttööd lõpetatud ja kirikulised võivad kirikuaasta suurimal pühal rõõmustada ja olla tänulikud kauni kiriku eest.
Võidukaare remonttööd oli oluline teostada enne fresko restaureerimistööde algust. Need tööd toimuvad tõenäoliselt selle aasta mais-juunis.
Remonditööd märtsis 2013
Võidukaare remonttööd on jõudnud edukalt lõpuni – juba Palmipuudepühal sai kogudus rõõmustada remonditud võidukaare üle.
Veebruaris alustatud kivist võlvkaare puhastamine tehnilise piiritusega jätkus ka märtsis, selle tööetapi lõpetamisel puhastati ka puidust laeosa. Kokku kulus kivi- ja puitosa puhastamiseks 126 liitrit tehnilist piiritust. Aeganõudev protsess oli sobiva tooni leidmine kivipinnale – värvikataloogist prooviti ära kõik 15 võimalikku värvitooni. Lõpuks, 15. märtsi hommikuks tehti valik ja leiti sobiv värvitoon. Siis algasid värvimistööd kivipinnal. Selleks ajaks oli värvitud ka pool puitosast. Kivipind värviti kahe kihiga.
Siis jätkati puitosa värvimisega, see kaeti samuti kahe kihiga. Värvimine lõpetati 22. märtsi õhtul, seejärel eemaldati kattekiled ja puhastati karniisid tolmust. Siis oli võimalik kirikust välja viia tõstuk. Kiviosa peale kulus 60 liitrit värvi (mõlemat tooni 30 liitirit). Petikniššis kasutati kokku 8 erinevat värvitooni.
Puidust laeosa peale kulus kokku 19 liitirt (sealhulgas 4 liitrit lae liistude peale).
Värvimistöid oli keerukas teostada, kuna need tehti tõstuki pealt. Iga töömehe liigutus kõigutas tõstukit, mis tekitas ka “merehaigust”. Alternatiivina oleks saanud kasutada ka tellingutelt värvimist, nende paigutamisel kirikusse oleks tulnud koguduse igapäevaelu rohkem ümber korraldada.
Võidukaare remonttööd oli oluline teostada enne fresko restaureerimistööde algust. Need tööd toimuvad tõenäoliselt selle aasta mais-juunis.
Remonditööd mais 2013
20. mail alustati Kaarli kiriku väärtuslikuma ehte Johann Köleri freskotehnikas altarimaali „Kutsuv Õnnistegija“ restaureerimisega. Altarimaali restaureerimine lisab suve keskpaigaks kirikule veelgi helgust ning värskust. Konserveerimis-restaureerimistöödega loodetakse valmis saada juuni kuuga.
Remonditööd juunis 2013
Toimusid järgmised fresko konserveerimis-restaureerimistööd:
1 Pulbristunud pigmendikihi kinnitamine ja maalingu puhastamine. Kuna pigment oli kohati kaotanud täiesti sideaine, viidi need kaks tööetappi läbi üheaegselt – pigmenti kinnitades eemaldati tahm. Pigmendi kinnitamine toimus spreiga liimainet peale pritsides.
2 Stabiilse maalingukihi puhastamine toimus kuivpuhastusmeetodil ja abivahendina kasutati kautšukšvammi (maalide restaureerimisel kasutatav WISHAB švamm osutus käesoleva maali puhul liiga agressiivseks).
3 Üksikute lahtiste krohvitükikeste kinnitamine.
4 Pindmiste paranduste teostamine pragudel. Pragude dominantsi vähendati neid toneeringutega optiliselt taandades.
5 Pigmendikulumite ja pindmiste paranduste toneerimine viidi läbi akvarellidega.
H & M Restsuudio OÜ teostas ka Sally von Kügelgeni fresko krohviraamistuse sondaazid, et selgitada välja selle algne värviviimistlus. Algset tooni küll ei kasutatud ja krohviraamistus värviti senisest veidi heledama, et see sobituks kiriku praeguse interjöörikoloriidiga.
Remonditööd juulis-augustis 2013
Juulis-augustis toimus kiriku käärkambris sanitaarremont. Ruumi seinad puhastati tehnilise piiritusega tahmast ja värviti. Seinavärvitoonina kasutati kiriku saali seinte värvi, sokli osas aga altari ümber oleva sokli tooni. Käärkambri aknaraamid puhastati vanast värvist ja värviti uuesti, mõradega aknaklaasid vahetati välja. Seintele paigaldati tagasi tööde ajaks eemaldatud keskkütte radiaatorid ja korrastati elektrijuhtmestikku.
Suvel toimusid ka WC ümberehitustööd. Senise ühe suure WC asemel ehitatati 2 WC-d – ehitustööde käigus korrastati ka käärkambri ja organistide ruumi vaheline eeskoda.
Talgukorras toimus ka kirikusaali laudpõrandate värvimine.
Remonttööd septembris 2013
Lõpetati eeskoja ja WC-de remont! Remondi käigus lammutati vana WC kohal asuv panipaik,
olemasolev ruum jagati kaheks eraldiseisvaks WC-ks. Sellega seoses tehti sanitaarremont kogu eeskojas.
Remonttööd oktoobris 2013
Oktoobris lõpetati orelirõdu elektrijuhtmete korrastamine ja võimaluse loomine kahe lühtri paigaldamiseks koorirõdu alla. “Uued” vanad lühitrid on ka soetatud ja viidud puhastamisele ja elektrijuhtmete vahetamisele. Oktoobris viidi lõpule ka altarititrepi puhastamine vanast värvist.
Remonttööd märtsis 2014
Märtsi algusest jätkati Kaarli kiriku siseremondiga – ette võeti kirikusaali lae ja võlvkaarte värvimistööd, mis said alguse möödunud aasta veebruaris, mil värviti võidukaar.
Kirikulistele harjumuspärane punakaspruun lagi värvitakse pea täies ulatuses heledama värviga, mille valimisel lähtuti algsest toonist. Täpselt samasugust värvi ei olnud võimalik leida, kuna lae värvitoon on määratud koos sellele aastatega kogunenud paatinaga ja selle eemaldamine varasematelt liim– ja õlivärvikihtidelt on praktiliselt võimatu. Pealmise pinna
puhastamisel eemaldub ka teatud kogus pigmenti, mistõttu ei saa enam kindel olla, milline on tegelik toon. Seetõttu katsetati sarnase tooni leidmiseks 75 värvitooniga. Kaarli kiriku algaastatel kasutatud kütte- ja valgustussüsteemid nagu ka kiriku asukoht lõid eeldused tugeva paatinakihi tekkeks. Kui esialgu tekkis paatina küünaldest ja gaasilampidest tulevast
tahmast, siis peale 1923. aastal paigaldatud elektrilampe on paatina põhjustajateks olnud keskküttesüsteem (1923. aastal paigaldati kivisöekatel). Tänapäeval põhjustab paatina teket kiriku asukoht tihedas liiklussõlmes. Põhjus, miks toona värviti lagi heleda asemel tumedaks, võib peituda selles, et hele lagi oli kaetud paatina kihiga ning selle katmine heleda värviga ei oleks andnud head tulemust. Samuti võidi arvestada sellega, et heleda värvi valimisel oleks pidanud lage uuesti värvima juba 20–30 aasta pärast, kuid kogu saali tellingute püstitamine oleks olnud väga kulukas töö Kui 1923. aastal toimus lae värvimine puidust tellingutelt, siis
nüüd kasutatakse selleks tõstukit, mis jääb kirikusse umbes 4 kuuks. Koguduse tavapärast elu see ei sega ja kogudus jätkab oma harjumuspärases rütmis. Kuna Eestist sobivat tõstukit ei leitud, toodi see Norrast.
Töid alustati koorirõdu kohal olevast võlvkaarest ja edasi liigutakse altari suunas. Oreli kohal olevat lage ei värvita, see tehakse koos Walcker-oreli kapitaalremondiga.
Kaitseks värvipritsmete eest kaetakse etapiti pingid, seinad ja lühtrid kiledega. Seejärel valmistatakse remonditavad pinnad ette värvimistöödeks: kivist võlvkaared ja puidust laeosa puhastatakse tehnilise piiritusega, võlvkaartel teostatakse krohviparandused ning seejärel kõik pinnad värvitakse. Aeganõudev protsess laele ja võlvkaartele sobivate toonide
leidmiseks on juba läbitud, seekordseks väljakutseks on koos sisearhitektiga laes paiknevatele metallrosettidele sobiva tooni leidmine.
Lae värvimine läheb kokku maksma ca 50 000 eurot.
Remonttööd aprillis 2014
Aprillis on lae värvimistööd edenenud jõudsalt. Lõpetatud on esimene etapp – alates koorirõdust on värvitud kaks suurt ja üks väike kaar ning jõutud on kirikusaali keskossa. Praegu – seks on kulunud puhastustöödeks 225 liitrit piiritust ja värvi – mistöödeks 170 liitirt värvi (70 liitrit puidule ja 100 liitirit kivi – pinnale). Värvmistööde käigus on tõstukit ümber paigutatud kolmel korral. Kui esimesel korral kulus tõstuki ümberpaigal – damiseks kaks päeva, siis nüüd tänu kogemustele ja abima – terjalidele õnnestus see juba poole päevaga. Tõstuki “käpad” toetuvad kirikupinkidele, käppade alla on ehitatud selleks sobivad tugevad alused.
Lae puhastamise käigus leiti aga lae keskosa puidust dekoratiivselt tähtvõlvilt puidu kahjustused. Põhjus jääb 30 aasta tagusesse aega: 1985ndatel vahetati kirikul katuseplekk, enne seda olid toimunud katuselt aga läbijooksud (vihmaveed, lumesulamisveed). Kogu puitosa “võetakse” nüüd luubi” alla, suure tõenäosusega on kahjustus neljas neelukohas. Peale ekspertiisi läbiviimist alustatakse lahenduste leidmist kahjustatud puitosade turvaliseks vahetamiseks. Tööd raskendab puitosadele ligipääs. Puitosad tuleb kirikusaalist toestada ja seejärel pööningult eemaldada topeltlae vahele sattunud liiv. Siis selgub lõplik kahjustuse ulatus ja puitosade vahetamise viis. Töid teostab kauaagne koostööpartner HeaKoda OÜ. Töid tehakse kahes vahetuses – varahommikul kella kuuest kuni hilisõhtuni.
Märtsis ja aprillis kulus töödele 11 714 €.
Remonttööd mais 2014
Mais ei edenenud lae värvimistööd nii jõudsalt, kui aprillis. Alustatud on küll teise etapiga – värvitakse kirikusaali keskosa – aga tänu laes leitud puidukahjustustele on värvimistöös esinenud seisakuid. Kahjustus leiti kahest neelukohast ja peale ekspertiisi läbiviimist leiti puitosa vahetamiseks ka sobivad lahendused. Lõunapoolses osas eemaldati kahjustatud puidu osa ja plommiti vana seisnud puiduga. Põhjapoolses osas vahetati tala välja 1,6 m ulatuses. Seal tuleb asendada ka ülemine topeltlagi. Pool lage on värvitud.
Kahes lühtris on välja vahetatud vanad tinakestas elektrijuhtmed, mis pärinesid 1924. aastast.
Lõpuks on leitud ka sobiv kullavärv lühtri roseti värvimiseks ja rosett on värvitud.
Lae rosette ei värvita, vaid need puhastatakse rohelise seebi ja veega.
Värvmistööde käigus on tõstukit kokku ümber paigutatud kolmel korral. Järgmisel kuul paigaldatakse tõstuk altari ette, ja sealt värvitakse keskosa lõpuni.
Märtsis, aprillis ja mais on töödele kulunud 19 010 €.
Remonttööd juunis 2014
Juunis jätkusid kirikusaali lae värvimistööd.
Mais leiti lae puhastamise käigus lae keskosa puidust kandekonstruktsioonilt puidu kahjustused, mis tänaseks on ka juba välja vahetatud. Samasugused kahjustused kardeti leida ka altaripoolsetelt puidust kandekonstruktsioonilt. Nõrkade kohtade leidmiseks koputati puidu osa haamrikesega läbi. Mõnes kohas tekkis kumeda kõla tõttu puidukahjustuse kahtlus ja protsessi otsustati kaasata eksperdid. Ekspertiis käigus tehti resistograafilised uuringud – pooleteist millimeetrise puuriga tehti puidu sisse augud (30 cm sammuga, kokku 15 auku), mille põhjal tuvastati, et puidukahjustused puuduvad (puit oli küll lõhki kuivanud, aga see ei nõua talade väljavahetamist).
Peale ekspertiisi läbiviimist jätkakati puidu puhastamist ja värvimist. Tänaseks on värviga kaetud 2/3 lae puitosast. Juunikuu lõpus alustati põhjapoolse võlvkaare puhastamsiega, mille värvimistööd toimuvad juba juulis.
Altariesisel kroonlühtril vahetati välja vanad tinakestas elektrijuhtmed, mis pärinesid 1924. aastast. Lühtrile lisati ka helinduse tarbeks kaablid.
Märtsis, aprillis, mais ja juunis on töödele kulunud 26 183 €.
Remonttööd juulis 2014
Juulis lõppesid kirikusaali lae värvimistööd. Juulis võeti maha ka kantslirist ning värviti see laerosettidega samas toonis kuldse värviga.
Remonttööd augustis 2014
Augustis värviti kiriku pulmakambri ja eeskoja seinad. Eeskoda sai uue, kirikusaaliga sobiva värvilahenduse.