Paar peatükki eespool, Apostlite tegude raamatu 2. peatükis, räägitakse sellest, kuidas nelipühipäeval valati välja Püha Vaim ja selle tulemusena sündis kristlik kirik. Loo tähendus on sügav – kirik on Vaimu poolt loodud osaduskond, mitte lihtsalt üks inimlik organisatsioon teiste hulgas. Loomulikult on kiriku põhikord, liturgia ja õpetus töötatud välja inimeste poolt ja kiriku liikmed ei ole inimestena paremad, kui need, kes end kristlasteks ei pea. Neil on samad vead ja puudused, nõrkused ja patud. Kuid teadmine, et kirikule on aluse pannud Püha Vaim ehk teiste sõnadega, Jumal ise, asetab uude valgusesse ka meie vead ja puudused, nõrkused ja patud. See tähendab, et meid kannab keegi, kes on meist võrreldamatult suurem ja me võime ka komistades ja nõrkedes tunda, et meid kannab alus, mis ei kõigu ka siis, kui kõik meie sees ja ümber tundub kõikuvat. Tema võib anda meile jõudu ka meie nõrkustes ja anda andeks meie patud.

Loe edasi …