Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel. Js 7:14

Märtsikuu lõppu jääb Issanda kuulutamispüha ehk paastumaarjapäev. Luuka evangeelium toob meie ette ingel Gaabrieli, kes kuulutas neitsi Maarjale: “Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga! Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.”

Kui 25. märts on kristlikule maailmale rõõmupäev, mis kuulutab ette jõululapse sündi, siis Eesti rahvale on paastumaarjapäeval hoopis teine tähendus. 1949. aastal saadeti neil päevil tuhandeid küüditatutena pikale teekonnale, kust paljud tagasi kodu- maale ei jõudnudki. See valu ei ole ega saagi ununeda. Võibolla pole aastakümnetega ununenud inimest enese embusesse tõmbav hirmgi.

Võib vaid arvata, mida võis Maarja ingli sõnu kuuldes mõelda või tunda – ühelt poolt oli ingli tervitus nii imeline, teisalt oli ime- line see, mida ingel ütles, ning viimaks võis Maarjat tulevikule mõeldes vallata ka hirm. Jumala kingitud tee ei pruugi pakkuda kerget elu. Neitsi Maarjagi elu ei olnud lihtne, aga ta läks sellele vaatamata Jumala juhitud teel edasi. Maarja andis ennast Jumala teenistusse, öeldes: “Vaata, siin on Issanda teenija. Sündigu mulle sinu sõna järgi!”

Võime iseendalt küsida, milline on meie usk, kas suudame Issandat kõiges olevas ja eelseisvas usaldada nii nagu need, kes saadeti teadmata pikkusega teele, või nii nagu tegi seda Maarja? Neitsi Maarja loobus tühisest arutlusest, kas ja mil viisil ingli tõotatu võimalikuks saab, ning andis iseennast Issanda teenistusse. Tema alandlikkusest sündis aga usukindlus ja rõõm, mis aitas teda ja aitab meilgi minna läbi oma elu keerukusest ja kannatustest.

Saagu meisse Maarja eeskujul tarkust ja alandlikkust kummarduda sügavamale, et näeksime Issandat ja usaldaksime Tema hoolde nii iseennast kui ka oma armsad, pered ja lähedased, Kaarli koguduse ja Kaarli Kooli pere, viimselt oma kodumaa ja rahva, ning öelda Maarja sõnadega: “Vaata, siin on Sinu teenijad. Sündigu meile Sinu tahtmist mööda.”

Abiõpetaja Kaisa Kirikal

Scroll to Top