Vabadus on miski, millest palju kõneldakse, mida igatsetakse ja nõutakse, räägitagu siis vabast sõnast, liikumisest või tegutsemisest. Inimesele võrdub vabadus sageli sellega, et ta tahab ise oma äranägemise järgi otsustada, millal on hea tulla ja millal minna, keda või mida tema uskuda tahab, millist seadust tema õigeks peab täita jms. See pole aga vabadus, mille Issand annab ja millest pühakiri kõneleb. Apostel Paulus meenutab oma kirjades: “Öeldakse: “Mulle on kõik lubatud! – Siiski kõigest ei ole kasu. “Mulle on kõik lubatud!” – Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle.” Ja teisal: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!”
Jah, inimesel on vabadus lüüa ka oma hingeõndsusele käega, alla anda ja keskenduda ainult kaduvale. Kuid kui nõnda teha, siis on Jeesuse ristisurm olnud mõttetu. Mõttetu on olnud siis ka Jeesuse õpetus ja aastasadade pikkune kiriku kuulutus. Oma soovidele ja tahtmistele keskendudes võivad oma arusaamad ja harjumused inimest orjastada nõnda, et raske ongi Kristuse juurde teed leida ning südamerahu kogeda.
“Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”, kõlab tõsine üleskutse ja meeldetuletus kirjast heebrealastele. Issand jätkuvalt kutsub inimest enese juurde, et inimene saaks astuda koos Temaga teele, mis viib ellu. Selleks kõnetab ja puudutab Issand inimest läbi Sõna ja teiste armuvahendite, aga mitte pelgalt selleks, et inimesele lootusetut hävingut kuulutada, kui ta Issandat kuulda ei võta, vaid veelgi enam selleks, et inimene pöörduks Issanda poole, parandaks meelt ja saaks Tema läbi uueks looduks. See nõuab inimeselt teadlikku, kannatlikku ja sihikindlat tööd, alandlikkust ja siirust Issanda ees. Kõik see pole aga tühi töö ja vaevanägemine, vaid vajalik hinge päästmiseks, et kõik jõuaksid tõe tundmisele ja saaksid osa taevase Isamaja kirkusest.
“Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed,” ütleb Issand prohvet Jesaja suu läbi. Kinnitagu ja julgustagu Issand igaüht tema eluteel, et inimene ei suhtuks oma hingeõndsusesse kerge-käeliselt, vaid mõistaks selle väärtust ning Issanda tahte järgi igal elupäeval usus, lootuses ja armastuses kasvada.
Koguduse abiõpetaja Kaisa Kirikal