Hoolimata igapäevaselt meie ümber asetleidvast või meedia vahendusel meieni jõudvatest uudistest laias maailmas toimuvast, veereb aastaring omasoodu ringiratast. Nii oleme taas jõudnud hingedeaega, meie aladel kõige pimedamasse ja sombumasse sügisaega. 2. novembril tähistatakse hingedepäeva, mil paljud käivad lähedaste kalmudel või süütavad küünla oma koduaknal. Sel päeval mõeldakse eriliselt tänutundega esivanematele, kes on juba siit ilmast ära kutsutud, mälestatakse igavikuteele läinud armsaid lähedasi.
Inimeste elu mahutab palju eriilmelist: saame tunda nii murelikumaid kui õnnelikumaid aegu, kogeme nii kurbust kui rõõmu. Praegune pimedam aeg aastas muudab meid ehk rohkem mõtlikuks ja suunab ka enam igavikulistel teemadel arutlema, mõtlema olnule ja kujutama ette meid veel ees ootavaid hetki. Ometi mõistame, et meil ei jää muud üle kui leppida paratamatusega, et meie võimuses ei ole minevikku muuta ega tulevat ette ennustada.
Sellist olukorda aitab meil ehk paremini mõista ning sellega toime tulla teadmine, et kõik, mis meil on, on and Jumalalt ja lõplikult on meie elu Tema käes. Seega tuleb meil esmalt Teda usaldada. Sedasama rõhutab ka Taanieli raamatust pärit novembrikuu juhtsalm, võttes kokku erinevatest keerulistest, inimmõistusega lahendamatutest olukordadest imeliselt pääsemise lood Jumala tahte toimimisena.
Kui elame Jumala Sõna toel ja selle valguses ning usaldame kõiges Teda ja Tema tahtmist, on kindel, et me ei jää üksi ka kõige keerulisemates olukordades, mis meid elus tabada võivad, vaid Issand on meie saatja. Võtkem tõsiselt Tema sõnu, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi viimastes salmides, sageli ka misjonikäsuks nimetatavas kirjakohas. Ta on kinnitanud, et Temale on antud meelevald nii taevas kui maa peal ja läkitades jüngrid maailma rõõmusõnumit kuulutama lubanud neile: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Mt 28:20
Pidagem see Jeesuse lubadus alati meeles ja saagu need konkreetsed sõnad meile julgustavaks ja tuge pakkuvaks saatjaks igas meie eluhetkes – kinnitagu meid nii kurval ajal kui jagagu meie rõõmu!
Diakon Saima Sellak-Martinson