Äsja tähistasime Kiriku sünnipäeva – Nelipühasid, mil meenutasime Püha Vaimu langemist Jeruusalemmas olevale algkogudusele. Järjekordne Sõnad ja Teod tuli välja esimesel pühapäeval pärast nelipüha, päeval, mis on pühendatud pühale kolmainsusele ehk Kolmainupühal. Sellel päeval keskendume eriliselt Jumala kolmainsuse teemale, müsteeriumile, mida on läbi ristiusu ajaloo püütud seletada, kuid ometi on see tänaseni inimmõistuse jaoks lõpuni mõistetamatuks jäänud.
Ometi on väga loomulik ja inimlik, et me tahame kõike ümbritsevat pidevalt lahti seletada, mõtestada ja seeläbi eneste jaoks nö tuttavaks teha. Nii saame me ühest Jumalast rääkida samaaegselt kolme erineva isiku – Isa, Poja ja Püha Vaimu ehk Looja, Lunastaja ja Pühitseja kaudu. Selline seletus aitab paljuski kolmainsuse mõistmisele kaasa, kuid siiski tuleb meil eneste küündimatust tunnistada, sest Jumala ja Tema toimimise üle arutledes jääb väga palju siiski inimmõistusele hoomamatuks.
Õnneks on Jumal Jeesuses ja Tema tegemistes ilmutanud meile oma armastust, ja see on küll säärane müsteerium, milles me iialgi kahtlema ei pea: Ta kannatas ja suri meie eest ning tõusis üles, et ka meil võiks koos Temaga igavene elu olla. Seega ei pea me elama lootusetuses, vaid meil, kes me oleme Temaga ristimise kaudu ühendanud, on alati põhjus meeles pidada kuldsalmi Johannese evangeelumist: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”
Andku Püha Kolmainus Jumal meile jätkuvat usku ja õnnistagu meid kõiki!
Koguduse diakon Saima Sellak Martinson