Inimene vajab oma elus alati enda kõrvale kedagi, kes pakub kaitset ja hoolitsust. Imikule on igapäevaselt vajalik ema ligiolu, noored otsivad sõprade lähedust, armunud igatsevad igal päeval olla teineteisega ja vanaduses oodatakse enese juurde teist seltsivat südant.
Sageli loodetakse elurännakul teiste inimese abile teadmata, et meie Looja on hoidnud inimest juba enne tema sündimist ja kaitseb teda kogu elu aja, kui ainult palutakse Issandat endale teejuhiks. “Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal. Sinu hooleks olen ma jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled Sina minu Jumal“! /Ps 22:10–11/
Jumala armastus inimese vastu jääb püsima ka siis, kui inimene on Jumala oma elust välja tõuganud. Jumal tuli ise inimeseks saanuna maailma lootuses kutsuda langusjärgset inimest taas endaga ühendusse. Jeesuse Kristuse isikus näitas Ta oma eluga inimestele ette, missugune peab olema kindel suhe Jumalaga. Kristuse toodud rõõmusõnum on edastatud meile evangeeliumis. Õiges vahekorras elu Jumalaga toob inimesele rahu ja rõõmu ning pärast surma igavese õndsuse. “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu”. /Jh 5:24/
Peagi tähistab kristlik kirik suure rõõmuga Kristuse ülestõusmise pühi, kui me ühiselt tunnistame, et Jeesus Kristus on võitnud surma ja avanud meile ligipääsu igavesse ellu.
Kristus ütles oma jüngritele: „Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni”. /Mt 28:20/ Palume meiegi, et Kristus oleks iga päev meie juures, et mõistame oma elus hoida õiget suhet Jumalaga ning saada osa ülestõusmise valgusest.
Soovin teile kindlat usku südamesse ja saabuvaid rõõmsaid Kristuse ülestõusmise pühi!