Vaimulikest asjadest saab kõige paremini rääkida piltide keeles ja seda teeb ka Piibel.
Siimeoni sõnade taga Jeesusest kui lapsest, kes on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis, peitub pilt, mis on pärit prohvet Jesaja raamatust. Js 8:14 öeldakse Jumala kohta: “Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale.”
Luukas, nagu teisedki Uue Testamendi autorid (Rm 9:33; 1Pt 2:6-8) tõlgendavad seda ettekuulutusena Kristuse kohta, kelle mõju tema kaasaegsetele oli ambivalentne – temaga kohtumine võis purustada nii mõnegi ta kaasaegse usulise enesekindluse ja seada kahtluse alla ta senised arusaamad Jumalast, maailmast ja iseendast. Kuid see kohtumine võis olla ka lunastav, avades inimese meele millegi uue ja olulise taipamiseks, sest nagu on öelnud meie suurim teoloog Uku Masing, on kohtumine inimesega, kes on samal ajal ka Jumal, kindlasti lunastav, sest nagu Jumalinimene ei kuulu argitõelisusse, tõstab ka tema nägemine inimese argitõelisusest kõrgemale.
Meilgi on võimalik kohtuda Jeesusega – olgu siis tema Sõnas, sakramendis või palves. Olgu meiegi kohtumine Jeesusega, inimeseks sündinud Jumalaga, meid meie piiratusest vabastav. Olgu ta meile tõusmiseks – selleks, kes avab meie vaimusilmad selle nägemiseks, mis on viimselt oluline, ka peatselt algaval kannatusajal.
Koguduse abiõpetaja Jaan Lahe