Märtsikuu lõppu jääb Issanda kuulutamispüha ehk paastumaarjapäev. Luuka evangeelium toob meie ette ingel Gaabrieli, kes kuulutas neitsi Maarjale: “Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga! Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.”

Kui 25. märts on kristlikule maailmale rõõmupäev, mis kuulutab ette jõululapse sündi, siis Eesti rahvale on paastumaarjapäeval hoopis teine tähendus. 1949. aastal saadeti neil päevil tuhandeid küüditatutena pikale teekonnale, kust paljud tagasi kodu- maale ei jõudnudki. See valu ei ole ega saagi ununeda. Võibolla pole aastakümnetega ununenud inimest enese embusesse tõmbav hirmgi.