Vaimulik sõna 

Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. (1Ms 2:7)

Oleme elurännakul jõudnud käesoleva kirikuaasta lõpukuusse, novembrisse. Kuu esimene päev algab pühakutepäevaga. Pühakuteks loetakse religioosses eluvaldkonnas hästi tuntud, enamasti juba surnud inimesi.  Erinevad usukogukonnad tähistavad pühakutepäevi oma traditsioonide järgi. Tõeliselt vagade usuinimestena on pühakud ristiinimestele innustavaks eeskujuks usus edasi kasvamiseks ja nende teod on olnud kasvatusliku mõjuga.

Novembrit nimetatakse ka hingedekuuks. Vaadates tagasi mööduvale kirikuaastale saab igaüks hinnata, kas tema hinges on olnud rahu või on jäänud midagi hinge vaevama! Ja endalt küsida, kas oleme kuuletunud Jumalale, kes on andnud inimesele hinge ja ikka täitnud elus Tema tahet, nõnda nagu palume Meie Isa palves „Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu“?                                             

Jumala tahet täites hoiame oma elus esimesel kohal Jumala antud suurimat käsku ehk reeglit – „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mt 22:37 Kui Jeesuse eluajal elanud variserid ja kirjatundjad oleksid mõistnud suurimat käsku, ei oleks nad Suurel Reedel saatnud Jeesus Kristust ristiteele! 

Loe edasi …