Vaimulik sõna 

Üks Issand, üks usk, üks ristimine. (Ef 4:5)

Issand on heast ja armulisest tahtest kinkinud inimesele elu ja Jumal pakub talle võimaluse alustada rännakut kahe igaviku – sünni ja surma – vahele jääval perioodil. Elu on Jumala püha and ja inimene vastutab Tema ees selle õige kasutamise eest. Inimene saab ristimises osa jumalikust Vaimust, et elus õigesti toimida ja mõista elu eksistentsi.  Elu rännakul tuleb inimesel otsustada, kellele ta tahab kuuluda. Kuuletudes Jumala Vaimu juhtimisele käitub inimene elus loodupärasena – Jumala tahte kohasena. Ta armastab Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Kuuletudes oma mina juhtimisele käitub inimene loomupärasena ja Jumalik tahe jääb talle võõraks.  

Ilma Issandat tundmata võib inimene kasutada oma võimeid ja positsiooni teiste elude hävitamiseks. Selle  kuu 14. päeval langetame pea, et mälestada kõiki kaasrändajaid, kes olid erinevate küüditamiste ohvrid.  Igasugune elu hävitamine mistahes tegevuses on Jumala tahte vastane tegu. Inimene hüljates sünnijärgselt kaasa antud loodupärase kõlbluse, käitub ta edaspidi oma loomupäraselt. Inimeste loomupärases käitumises avalduvad sageli minakesksed ja vägivallale suunatud teod.

Loe edasi …