november 2024
Missa
TÄNULIKKUS – Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2
Missa
Taizé palvus
Muusikaõhtu
Olga Opryshko – orel, Valeriya Ergardt – sopran. Sissepääs vaba.
Loengusari “Unustamatu usupuhastaja Martin Luther” koguduse majas
Käesoleval aastal möödub 500 aastat luterluse jõudmisest Eestimaale ja 100 aastat katoliikliku administratsiooni taastamisest Eestis. Vaadeldakse luterlust katoliiklikust vaatekohast. Kõneleb õpetaja Arne Hiob.
Viimased teated
Aprillikuu teoloogiaring ja piibliseminar
Kiriku lahtiolekuajad 22., 27., 28. ja 30. märts
Kirik on 15. märtsil avatud kell 12:30–15:00
Piibliseminar 27. märtsil
Vaimulik sõna
Meie igapäevast leib anna meile päevast päeva. Lk 11:3
Oktoobrikuu juhtsalm on küllap tuttav kõigile, kes Meie Isa palvet igapäevaselt palvetavad.
Jeesus õpetas selle palve sõnad oma jüngritele, kui nad Teda kord palusid: „Issand, õpeta meidki palvetama.“
Palvetamine ei ole eeskätt inimlik vajadus – mida see küll ka kindlasti on – vaid Issanda tahtmine. Jeesuse jaoks oli palve kõige olulisem suhe: eelkõige oli see Tema suhe Isaga, mis pani Ta nõnda palvetama. Ta julgustab korduvalt evangeeliumis omasid palvetama ja sellest mitte tüdima, palvetama südame, mitte ainult huultega. Isa Pedro kirjutab oma raamatus „Tarvis on vaid üht”: „Palvetamisest rääkides on üks asi, mida me ei tohi mitte kunagi unustada. Me ei palveta sellepärast, et tunneme ennast Jumalaga rääkides väga hästi. Me ei palveta sellepärast, et me vajame midagi ja tahame Jumalat veenda, et see, mida me palume, on väga vajalik. Me ei palveta ka sellepärast, et see on kasulik. Kui see oleks nii, siis tähendaks see, et palve ei ole rohkem kui me kapriiside või soovide tagajärg. Aga palve ei ole see. Tuleb palvetada, sest Jumal tahab, et me palvetaksime.“