Alanud kuu juhtsalmisõnad kannavad eneses sügavat tõde. Issand surmab ja teeb elavaks, Tema viib alla hauda ja toob jälle üles. Meenuvad teisal öeldud Issanda sõnad: „Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“ (Ilm 1:17–18).

Seisame kirikuaasta suurpühade lävel. Ees ootab palmipuudepüha, millega algab Kristuse kui Aukuninga alandustee. See tuletab meile meelde, kui habras võib olla meie usk ja pühendumus katsumuste sees. Selle päeva evangeeliumis on lugeda, kuidas rahvas tervitas Jeruusalemma saabuvat

Jeesust kui kuningat, laotades Tema teele palmioksi ja oma rõivaid. Kuid sama rahvahulk, kes hüüdis „Hoosanna Taaveti Pojale!“, pöördus varsti Tema vastu, sest Jeesus ei olnud selline kuningas nagu nad olid oodanud. Nende jah-sõna muutus kiiresti eituseks.

Loe edasi …